E-residentide hind on 240 uut ettevõtet

Mida see Eestile tähendab? Need inimesed vajavad siinsetelt firmadelt teenuseid, neil on vaja aadressi oma ettevõttele, Eesti pangakontot, vahel ka juriidilist ja maksuabi, selgitas e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. „Eesti ettevõtted teenivad nüüd rohkem ja saavad rahvusvaheliselt oma teenust müüa. Eesti võidab, sest Eesti ettevõtjad saavad rikkamaks, maksavad rohkem makse ja Eesti võidab maksutulu,“ rääkis ta.

Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, e-residentsuse idee algataja, kinnitas, et Eestist ei saa iialgi maksuparadiisi, nagu on Luksemburg. „Eesmärk on leida rohkem kliente Eesti ettevõtetele. Seega ei ole asi niivõrd maksude maksmises või uue Luksemburgi loomises. Peame leidma oma viisi, kuidas neid numbreid kasvatada,“ kõneles Kotka tänasel aastapäeva tähistamisel.

Kasvav huvi Aasiast

Suurem osa e-residente asub lähiriikides – kõige rohkem on neid Soomes, millele järgneb Venemaa. Korjuse sõnul on uus trend Aasia riigid, eriti India. Ta tõi näite ühest Indiast pärit e-residendist, kes enne digitaalse isikutunnistuse saamist oli lihtne palgatöötaja. Kui ta nägi, mis võimalused e-residendi staatus talle annab, otsustas ta asutada oma ettevõtte.

Peamiselt tegutsevad e-residentide loodud ettevõtted digitaalsel turul, selgitas Korjus, näiteks müüvad veebi teel mõnd teenust või toodet ja enamasti nii, et saavad internetimakseid ega ole sularahaga seotud. Positiivne on tema sõnul ka see, et iga viies e-resident juba palkab ka Eestis töötajaid.

Üks näide Eestisse loodud ettevõttest on pärit Malaisiast, kus sealne elanik müüs kohaliku kinnisvara ja börsi kohta raporteid, kuid sai neid pakkuda oma riigis, sest interneti teel ei saanud nende eest maksta, kuna Malaisias ei saa Korjuse sõnul teisi valuutasid vastu võtta. „Nüüd läbi e-residentsuse asutas ta oma ettevõtte, võtab vastu rahvusvahelisi makseid, müüb oma teenust igal pool rahvusvahelisel turul ja talle tähendab see sisuliselt nullist äri võimalikkust,“ rääkis Korjus.

Otsitakse uusi võimalusi

Kuna tihti on e-residentsuse meeskond kuulnud küsimust, mida saavad sellest programmist need, kellele ei meeldi ettevõtlusega tegeleda, hakati otsima võimalusi pakkuda e-residentidele rohkem teenuseid. Nii alustati mõni kuu tagasi koostööd esimeste firmadega, kes saavad e-residentsust hästi ära kasutada.

Esimeste seas olid rahastusega tegelevad platvormid Funderbeam ja Fundwise. Ühisrahastuse kaudu kapitali kaasamise võimalust pakkuv Fundwise plaanib uuel aastal käiku lasta platvormi, kus saab end turvaliselt tuvastada ja digiallkirja anda. “E-residentsus võimaldab pakkuda turvalisi ja mugavaid digitaalteenuseid, mis hõlbustab veebis usalduse tekitamist,” ütles Fundwise’i tegevjuht Henri Laupmaa, lisades, et nad ootavad kõiki e-residente, kes soovivad Eesti ettevõtetesse investeerida.

Funderbeam pakub praegu peamiselt põhjalikku idufirmade andmebaasi, kuid ettevõttel on kavas käivitada maailma esimene idufirmade investeerimis- ja kauplemiskeskkond, kus investoritel on esmakordselt võimalus start-up-investeeringuid hõlpsalt osta ja müüa. Funderbeami kaasasutaja Villu Araku sõnul kasutab ettevõte e-residentsust kauplemiskeskkonna algfaasis ühisinvesteeringute puhul juhtinvestorite digitaalseks identifitseerimiseks, ilma et nende tuvastamiseks peaks tegema lisatööd.

Ettevõtte teine asutaja Kaidi Ruusalepp selgitas, et juhtinvestoril on sündikaadis suured õigused, aga ka vastutus. „Meile on kasuks iga asi, mis aitab kiiresti ja turvaliselt tuvastada, et potentsiaalne juhtinvestor on see, kellena ta end esitleb. Nii saavad kõik osapooled kiirelt start-up’idesse investeerima hakata,” märkis ta.

Kuna e-residentide seas on Araku hinnangul tuntud ja kogenud ettevõtjaid ning investoreid, loodab Funderbeam olla koostöö kaudu neile nähtavam ja kättesaadavam. „Iga uus Funderbeami kasutaja, iga kõva investor annab meie platvormile sisu ja hoogu juurde. Kuulsate e-residentide sõnad ja sammud loevad ning jäävad silma ka teistele. Ent e-residentidega võidame ka mõneti igapäevasemal tasandil — mida rutem ja kergema pingutusega saame tuvastada, et juhtinvestoriks kandideeriv inimene pole libahunt, seda rutem saab ta Funderbeamis investeerima ja kauplema hakata.“

Suured plaanid

Aastaga on e-residentsuse kävitumine ületanud ootusi kolmekordselt. Taavi Kotka sõnul on aga veel pikk tee minna. „See on väike laps, kes veel ei kõnni ja vajab palju tööd,“ ütles ta.

Kotka kirjeldas maailma tööturul ilmnevaid trende, millest selgub, et üha rohkem inimesi hakkab ettevõtjaks, eriti kui vaadata Uberi ja Airbnb näiteid. „See on normaalne, et sul on päevatöö ja siis lisasissetulek, kus sa tegeled millegi muuga,“ märkis ta. Samuti on tema sõnul maailmas üha rohkem ettevõtjaid, kes ei paku oma teenust enam ainult kohalikul turul, vaid üle maailma.

Selle taustal on Kotka sõnul peamine küsimus, kas ka riigid suudavad end muuta või mitte. „Meie arvame, et suudame ja peaksime, sest see on ainus viis kasvamiseks. Üks trend, mida vaatame, näitab, et 2035. aastaks on maailmas üks miljard digitaalnomaadi, kes ei seo end ühe elukohaga ega ole konkreetse riigi elanikud,“ rääkis ta.

E-residentsuse programmiga on Kotka selgitusel oluline leida selline lahendus, mis teeks õnnelikuks kõik osapooled – Eesti, e-residendid, ettevõtted ja e-residentide asukohamaad. Selleks tuleb näiteks üle vaadata, mismoodi toimub maailmas maksude maksmine. See on Kotka sõnul omaette väljakutse.